Laulmas

[Lesley H. M. Blackwell]

Nagu eelnevalt kokku lepitud, läks Les tarviliku toa 'ukse' juurde ja kõndis sealt kolm korda mööda oma soovi mõtteis korrates. Ta oli positiivselt üllatunud, kui see tõesti toimis. Ta astus sisse. Seal oli kõik tarvilik olemas. Noodihoidjad, muusikariistad, mikrofon - kõik! Ta uudistas toas ringi veel tükk aega.

[notid]

Lexie kõndis mööda koridori, kus pidi asuma tarvilik tuba. Ta kõndis, kuni oma arvates oli enamvähem õige kohani jõudnud. Tüdruk peatus ning mõtles, et tahab kangesti laulda ja Lesley üles otsida. Ta nägi seinale ilmumas ust, mis oli tarviliku toa sissekäik. Lexie astus sisse, imetles kõike, mis oli siin. Kõik asjad olid loodud selleks, et laulda ja nautida ning kirjutada uusi sõnu. Ta nägi Lesleylt. Tüdruk noogutas talle tervituseks ning ütles "Hm..millest alustame?" ning vaatas korra märkmikku, mis tal käes oli.

[Lesley H. M. Blackwell]

Les peaaegu, et ehmatas, kuna oli liiga süvenenud oma vaimustusse. "Tsau! Alustame ehk häälte lahti laulmisest?" tegi ta ettepaneku ise ühe elektroonilise maki laadse asja juurde sammudes, et see käima lülitada.

[notid]

"Ikka!" lausus Lexie naeratades ning hakkas oma häält lahti laulma nii nagu ta seda tavaliselt tegi. Äkitselt torkasid tüdrukule pähe ühed sõnad, ta võttis oma märkmikku, kirjutas need sinna ülesse ja laulis seejärel edasi.

[Lesley H. M. Blackwell]

Nähes, et Lexie hakkas juba ilma taustata laulma, kehitas Les õlgu ja ühines temaga. Siis aga vaatas uudishimuga, mida tüdruk märkmikusse kirjutas.

[notid]

Lexie oli juba natukene oma häält lahti laulnud, kuid tavaliselt ta seda eriti ei vajanud. Ta hakkas ühte viisi laulma, vaiksema häälega.

[Lesley H. M. Blackwell]

Les lõpetas laulmise, nähes, et kaaslane seda enam ei tee ja jäi kuulama, mida tüdruk ümiseb.

[notid]

Lexie jäi korraks vait, kui kuulis, et Lesley enam ei laula "Kas midagi on valesti?" küsis ta koolivanema poole vaadates.

[Lesley H. M. Blackwell]

"Ei, ei, vastupidi. kõik on kõige paremas korras. sul on ilus lauluhääl." naeratas ta Lexie'le vastu ja jäi ootama, et ta edasi laulaks.

[notid]

"Aitähh..!" ütles Lexie naeratades. Seejärel laulis ta ühe laulu, mille ta oli ise välja mõelnud. See oli üks tüdruku lemmikumatest. Vahet ei olnud, et see oli kirjutatud kellegile, kellest ta hoolis ja kellega on tal nüüdseks kõik läbi. See laul oli ikkagi hea.

[Lesley H. M. Blackwell]

Les kuulas, kuidas tüdruk laulis. see meloodia oli tõsiselt ilus. see sai läbi. "Sinu kirjutatud?" küsis ta innukalt.

[notid]

"Jah kunagi ammu!" lausus Lexie ning vaatas Lesleyt. Tal tekkis korraks näkku tõsine ilme, kuid see kadus peagi ning tüdruk vaatas sõbrannat.