Öösel

[Marcus Crastly]

Nad jooksid metsast välja. Marcus peatus ja heitis veel viimase pilgu metsa suunas. Neid ei jälitatud enam. "Mis me nüüd siis teeme?" küsis ta Lesley'lt. Seda vaevu teinud, läbis teda jällegi üks valuhoog. Ta haaras oma kõhust ja refleksi tõttu läks kükkasendisse. "Ma arvan, et ma peaksin lossi minema, kui ma homset päeva näha tahaksin. Korralikult tuleb välja puhata." õigustas ta end Les'ile ja hakkas seejärel lossi poole aeglasel sammul jalutama.

[Lesley H. M. Blackwell]

Les noogutas, võttis Marcuse ühe käevarre, hoidis ühe käega seda ja toetas teisega Marcuse teiselt poolt, et tal kergem kõndida oleks. "Kas homne kohtumine on ikka päevakorras?"

[Marcus Crastly]

Marcus mõtles veidi, siis aga lausus:"Vaatame, kuidas homme olukord on. Ma arvan, et jah, aga kindlat vastust ma ütelda ei saa."

[Lesley H. M. Blackwell]

"hea küll, nüüd aga läheme siis lossi." ütles ta ja kõndis edasi. Neil oli ainult paarsada meetrit jäänud kõndida.

[Marcus Crastly]

Marcus noogutas jälle.
Nad olid juba lossi sisse pääsu juurde jõudnud. "Kuidas me nüüd siit vaikselt sisse saame? Kuidas oleks hõljumisega?" pakkus ta välja ja muigas seejuures.

[Lesley H. M. Blackwell]

"aga muidugi, kõige ohutum arvatavasti. Sa lähed nüüd alla, mina pean aga kaheksandale minema. Edu siis öö üle elamisel!" ütles ta Marcusele innustavalt ja suudles teda seejärel. Siis aga lausus mõtteis Mobilicorpus ja proovis vaikselt ära minna.

[Marcus Crastly]

Marcus kuuls, mida Les ütles. Naeratas talle, kui soovis edu ja seejärel suudles teda magusalt vastu.
Ka poiss oli mõtelnud Mobilicorpus'i loitsu, ja ütles seda vaikselt ja hiilis allakorrusele, kust edasi puhketuppa.