|
õhtul
Apr 23, 2008 16:08:36 GMT -5
Post by Lesley H. M. Blackwell on Apr 23, 2008 16:08:36 GMT -5
Soojus tõi teda tagasi reaalsusesse. Enne kui ta kohaneda jõudis, märkas ta Marcuse nägu endale väga, väga lähedal. Ta suudles teda tagasi. See oli neil siiani parim suudlus. Muidugi kasvas ka süües isu. Nad jäid sinna veel mõneks ajaks.
|
|
|
õhtul
Apr 23, 2008 16:10:27 GMT -5
Post by Marcus Crastly on Apr 23, 2008 16:10:27 GMT -5
Marcus tundis, et Les oli tagasi tulnud, ometi polnud tal enam plaaniski suudlust lõpetada.
|
|
|
õhtul
Apr 23, 2008 16:13:05 GMT -5
Post by Lesley H. M. Blackwell on Apr 23, 2008 16:13:05 GMT -5
Möödusid paar minutit ja silmad avanesid. Nende näod kaugenesid üksteisest ja Les tõmbas veel keelega ümber oma huulte. Ta silmitses Marcust ei suutnud kiusatusele vastu panna. Marcus oli pikali ja Les tema peal, kuid nad ainult suudlesid, ei midagi enamat.
|
|
|
õhtul
Apr 23, 2008 16:14:07 GMT -5
Post by Marcus Crastly on Apr 23, 2008 16:14:07 GMT -5
Marcus oli üllatunud, kuid positiivselt. See oli armastus, iha, kirg. Ta surus Les'i nägu õrnalt enda omale veel lähedamale.
|
|
|
õhtul
Apr 23, 2008 16:16:53 GMT -5
Post by Lesley H. M. Blackwell on Apr 23, 2008 16:16:53 GMT -5
Les'i ajataju kadus täielikult. Nad olid ühes ruumis, ta ei mäletanud, kuidas või kust kohast nad sinna läksid, kuid nad olid seal. järgmisel hetkel märkas ta Marcust end suudlemas ja nüüd ei suutnud ta enam lõpetada. Les tundis noormehe keha enda oma vastas, või vastupidi, arvestades, et Marcusel oli siiski selg vastu maad.
|
|
|
õhtul
Apr 23, 2008 16:19:35 GMT -5
Post by Marcus Crastly on Apr 23, 2008 16:19:35 GMT -5
see tüdruk on minu, mõtles Marcus. Enam ta teda käest ei lase. Marcus oskas asju hinnata. Les oli hindamatu.
|
|
|
õhtul
Apr 24, 2008 7:34:48 GMT -5
Post by Lesley H. M. Blackwell on Apr 24, 2008 7:34:48 GMT -5
Les kuulis tagant samme. Ta tardus paigale, kuulatas hetke ja tõusis siis püsti, kätt ka Marcusele ulatades, et ta kiiremini saaks. Tüdruk kummardas kiiresti ja võttis üles oma võlukepi, ühes sellega ka Marcuse oma, ja andis poisi oma talle. Les'i võlukepist hakkas kiirgama valgust. Ta sirutas käe ettepoole, et näha, kes või mis oli äsja krõbinat tekitanud. Hääled lõppesid. Valguse ala alla ei jäänud midagi elusat. See oli kas liiga väike või liiga kaugel. Les heitis pilgu enda kõrval seisvale Marcusele.
|
|
|
õhtul
Apr 24, 2008 7:56:28 GMT -5
Post by Marcus Crastly on Apr 24, 2008 7:56:28 GMT -5
Marcus ei kuulnud alguses midagi ja ei saanud aru, miks Les suudlemise lõpetas, kuid hääled valjenesid kiiresti. Miski oli nende poole teel. Les'i kätt vastu võttes tõusis ta püsti ja võttis ka oma võlukepi tüdruku käest. Midagi ei paistnud. Ta vaatas tüdrukule otsa. Marcus hakkas tasakesti ettepoole liikuma, ka oma võlukepist valgust andes. Seal ei olnud midagi. Ukse ava jäi temast vasakule, ta oli seljaga vastu seina. Vaatas tütarlapsele otsa. Marcus kustutas tule ja mõtles välja esimese loitsu, millega vaenlast peatada. Üks, kask, kolm! Ta hüppas nurga tagant ühes tüdrukuga välja. Seal ei olnud kedagi, ta süütas jällegi valguse. Nad jalutasid edasi.
|
|
|
õhtul
Apr 24, 2008 11:52:15 GMT -5
Post by Lesley H. M. Blackwell on Apr 24, 2008 11:52:15 GMT -5
Les vaatas ringi, kuid ei näinud kedagi. Miski puudutas ta jalga. Les suunas oma valguse võlukepi otsast jala juurde. Ta kiljatas valjult ja kõrvulukustavalt, lõi jalaga ja haaras Marcusest tugevamini kinni.
|
|
|
õhtul
Apr 24, 2008 12:16:53 GMT -5
Post by Marcus Crastly on Apr 24, 2008 12:16:53 GMT -5
See kiljatus..... Marcuse kõrvad valutasid. "Mis oli?" küsis ta, lootes, et sellel oli ikka vabandus.
|
|
|
õhtul
Apr 24, 2008 12:28:25 GMT -5
Post by Lesley H. M. Blackwell on Apr 24, 2008 12:28:25 GMT -5
Les vaatas Marcust. "Miski puudutas mu jalga. Midagi karvast." ütles ta väriseva häälega.
|
|
|
õhtul
Apr 24, 2008 12:42:57 GMT -5
Post by Marcus Crastly on Apr 24, 2008 12:42:57 GMT -5
Marcus suunas oma võlukepi allapoole. Üks karvane elukas vahtis noormehele vastu. See ei olnud samasugune, nagu Les enne oli pikali virutanud. See oli põlvekõrgune, karvane ja suurte pungis silmadega, kuid ta ei teinud midagi. Lihtsalt vaatas Marcusele otsa ja pilgutas silmi. "Äkki me lahkuksime siit?" tegi Marcus Les'ile ettepaneku.
|
|